Valik

 Olen kuulnud ütlust, et lapsed valivad ise oma vanemad juba enne, kui siia ilma sünnivad. 

Minul tekkis selle peale küsimus, et miks minu omad ema suhtes nii lolli valiku tegid?

Neljas

 Liiga pikk puhkus võib halvasti mõjuda, sest sellega harjub ära. Mõte sellest, et neljapäeval algab jälle tööelu, tundub kummaline, väsitav ja hirmutav.

Liiga palju sarju ju ootamas, häid filme, siis veel see tunne, et kohe tahaks midagi lugeda ja nii edasi ja nii edasi. Millegipärast need huvid aktiveeruvad eriti kõvasti alati just mõni päev enne puhkuse lõppu.

Oleme näiteks Preili garderoobi koristamist edasi lükanud, sest alati tundub homne parem variant. Üheks kasulikuks teoks võin lugeda Lemmiku küünte lõikamise, täiesti ise sain hakkama ja ta oli ootamatult rahulik, alguses siples ja "urises", aga tajus ära, et midagi halba ei juhtu. Nüüd saab rahus edasi kepsutada.

Jõulud viisin ka keldrisse, aga piparkooke küpsetasime. 

Kolmas

 Õrnalt, kuid kindlalt kattub maa

valge vaibaga. 

Lumemütsid aiapostidel, 

see aeg on käes... 

"" 

Jõulud olid mustad, oleme kevadele lähedal, mis tähendab, et lumel oli aeg maha sadada. Nagu Põhjamaal ikka, talv tuli ootamatult, teel mitmeid väljasõite, tagant sissesõite, ja mul pole talvesaapaid. 

"" 

... aeg, mida vihata või armastada,

külmaks ei jäta kedagi.

Tegelikult jätab, on ju miinused. 

Teine

Hommik valgub üle järve,

uduses hämaruses tunda vaid lõhna.

Aeg kaob, õhtu langeb öösse

ja niimoodi see läheb ja läheb... 

""

Tänase päeva skoor on 7 lehekülge raamatut, tolmuimendatud ja pestud põrandad ning legodega ehitamist. 

Alles koristasin Preili sünnipäeva õhtu järel ja nüüd elame juba uue aasta teises päevas. Päriselt ka, lausa hirmutav on see aja nii kiire kulg. Kakskümmend aastat tagasi oli see küll palju aeglasem.

""

... homme kammime juba hõbedasi salke

silme eest eemale

ja ootame, et tee jahtuks

ja kastame Kalevid teesse,

on pehmem süüa.

Head uut aastat

 Kõik saab korda,

esimene jaanuar, aasta uus.

Eilne oli eile,

mured olid mured,

täna lootus, parem suund... 

Hundipoeg magab kaisus lõunaund, Isa uinus teleri ette teises toas, Preili pole veel ööunestki ärganud, ning mina, see kirjutaja siin, mõtlen tagasi möödunu(te)le aasta(te)le, vaatan ettevaatlikult seda uut numbrit, ega julge veel midagi ära sõnuda, loota, lubada.

... Magame välja, hingame sisse,

loome ja toome. 

Parema homse. 

"" 

Kirjutamiseni!